Top 10 similar words or synonyms for välisläbimõõt

keskläbimõõt    0.829507

märgumisnurk    0.828769

lõiketugevus    0.824210

dm³    0.822400

püstprisma    0.822108

nurksagedus    0.819955

hulktahukas    0.819287

keermeniidi    0.818269

elastsusmoodul    0.817281

brachii    0.817164

Top 30 analogous words or synonyms for välisläbimõõt

Article Example
Rihmaratas kus da on rihmaratta arvutuslik läbimõõt, de on rihmaratta välisläbimõõt ja b on rihma suurim laius.
Rihmaratas Rihmarattad, mille välisläbimõõt on väiksem kui 350 mm, kujundatakse avadega või täiskettana (avad vähendavad massi ja hõlbustavad teisaldamist).
F-konnektor Pistiku nimiläbimõõduks on vastava kaabli välisläbimõõt ‒ vahemikus 4,0 kuni 10,3 mm. Levinuim läbimõõt on 6,8 mm. Osa tootjaid tähistavad läbimõõtu pistiku rihveldatud osa ümbritsevate siledate rõngastega, näiteks:
Trapetskeere Trapetskeeret kasutatakse kruvimehanismides jõu ja liikumise ülekandmiseks (jõu- ja käigukeermed), suurte jõudude puhul aga mõnikord ka kinnituskeermena. Trapetskeerme nimimõõduks on keerme välisläbimõõt.
Poolitamata muhvsidur Poolitamata muhvsidur kujutab endast ühendatavate võllide otstele asetatavat puksi. Poolitamata muhvsidurile on iseloomulik väike välisläbimõõt. Pöördemomenti kantakse üle liistude, tihvtide või hammastega. Materjalina kasutatakse konstruktsiooniterast, suurema läbimõõduga siduritel aga ka malmi.
DC-konnektor DC-pistiku põhimõõtmeteks on koaksiaalsete silindriliste kontaktide kaks läbimõõtu: siseläbimõõt (sisemisel kontaktil) ja välisläbimõõt (välimisel kontaktil). Kõige levinumad on pistikud läbimõõtudega 5,0/2,1 mm, 4,0/1,7 mm, 3,5/1,35 mm ja 2,35/0,7 mm.
Loewenschede torn 1373. aastal valmis Loewenschede I torn. Selle välisläbimõõt oli 10,7 meetrit ja müüri paksus esimesel korrusel 1,55 m. Taldmikult arvestades oli I torni üldkõrgus 15,5 m. Vastu linnamüüri ehitatud torni ülemine linnapoolne osa toetus müüri rinnatisele. Torni pääses linnamüüri kaitsekäigult, mis on säilinud nišina praeguse torni teisel korrusel. Torni teisel ja kolmandal korrusel oli viis võlvsillutisega laskeava, milliseid Tallinna teistes tornides pole.
Bengtskäri majakas Tuletorni tipp ulatub 52 meetrit üle merepinna. Bengtskäri majakas on valmimisest alates olnud Soome ja Põhjamaade kõrgeim majakas. Elumaja pikkus maapinnal on 20,75 meetrit ja laius 14,4 meetrit; maja harja kõrgus on 10,5 meetrit. Torn on 10,3 meetri kõrguseni nelinurkse põhiplaaniga. Torni küljepikkus on 8 meetrit. Torni ülemine osa on ümar. Alumises otsas on ümartorni välisläbimõõt 7,7 meetrit ja 41 meetri kõrgusel 6 meetrit. Valgustiruum on silindrilise kujuga; selle läbimõõt on 4 meetrit. Valgusti kõrgus maast on 45,8 meetrit ja merenpinnast 50,9 meetrit.
Purtsa maalinn Ebamäärase nähtavasti vanadel luiteahelikel põhineva vallistiku välisvalli moodustab põhja–kirde–lõuna–edelasuunaliselt ~ 400 m pikkune ja jalamil 25–60 m laiune, 6–7 m kõrgune järsunõlvaline looduslik liivaseljandik. Lääneotsas asub 100,4 m pikkune vallseljandik. Välimise vallisüsteemi põhjapoolsest otsast on 40–50 m läänes algavad 3,7–4,9 m kõrgused ja jalamil 30 m laiused sisemised vallid. Need on moodustanud kirde–edelasuunalise ovaalse hobuseraua. Välisläbimõõt ~ 85 x 70 m õueala u 2000 ruutmeetrit. Samuti looduslikel luidetel rajanevatel sisemiste vallide peal on olnud kividest vall, mis on osaliselt varisenud. Varem oli liivavallidel olnud ühekordne pae- ja raudkividest vooderdus. Seega maalinnaks oli vaid sisemiste vallidega kaitstud ala.
Keermesliide Keerme põhiparameetriteks on keermeniidi ristlõike kuju ja selle mõõtmed, poldikeerme välisläbimõõt (d), mutri keerme siseläbimõõt (d1), keerme keskläbimõõt (d2), keermeniidi tõusunurk (λ)(silindril, mis võrdub keerme keskläbimõõduga d2), keerme samm (S)(keerme kahe naaberniidi ristlõigete samanimeliste punktide vahekaugus, mõõdetuna piki telge), keerme tõus (t)(ühe ja sama keermeniidi ristlõigete ühenimeliste punktide vahekaugus samuti piki telge mõõdetuna; keerme tõus on võrdne kaugusega, mille võrra nihkub polt piki oma telge liikumatu mutri suhtes ühe täispöörde jooksul). Keerme käikude arv (z) (see on keeret moodustavate niitide arv). Ühekäigulisel keermel on samm ja tõus omavahel võrdsed. Mitmekäigulisel keermel saab keerme tõusu arvutada valemiga t=zS kus t-keerme tõus, z- keerme käikude arv, S- keerme samm.