Top 10 similar words or synonyms for räätsa

rääts    0.827362

elgula    0.818325

klõšeiko    0.813738

jõgever    0.778260

uudelt    0.775585

toomik    0.771553

puhveli    0.763122

toomingaga    0.762205

rõõmussaar    0.761093

niinep    0.760248

Top 30 analogous words or synonyms for räätsa

Article Example
Jaan Rääts Räätsa teostes enamasti puudub tavapärane dramaturgiline arendus, neis ei jutustata „lugu”. Tema muusikas on kesksel kohal energiline rütm, milles otsekui trumlis pöörlevad eri stiilimaailmade “tükid”: mozartlikud kolmkõlad ja modernistlikud klastrid, baroki ja rahvamuusika motiivid, lineaarne polüfoonia ja popmuusika rütmid. Räätsa kaleidoskoopilist stiili hoiab koos lakooniline vorm, milles kiireid kontraste tasakaalustavad üldplaani sümmeetriad. Mõnikord harva vilksatab tema muusikas ka lüürilisi ja uusoromantilisi kujundeid, kuid need ei määra teose üldkarakterit. Enamasti õhkub Räätsa mängulisest kujundikeelest delikaatset huumorit või (enese)irooniat. 1950. aastate eesti muusika rahvusromantilise pealiini taustal mõjus Räätsa teoste rütmienergia ja karge vabatonaalne meloodika erakordsena.
Raimo Kangro Raimo Kangro lõpetas 1973. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, kus ta õppis kompositsiooni algul Jaan Räätsa ja hiljem Eino Tambergi käe all.
Erkki-Sven Tüür 1980–1984 õppis ta kompositsiooni Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna Konservatooriumis. Ta täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias.
Jaan Rääts Jaan Räätsa muusikast on välja antud üle 40 vinüülplaadi ja CD, sealhulgas firmadelt Melodija, Antes Edition, Finlandia Records, Capriccio Records, Kreuzberg Records, Eurodisc jt. Firmalt Antes on ilmunud ka kaks autori-CDd (1995, 1996). Räätsa teoseid on kirjastanud Sovetski Kompozitor, Muzõka ja Eesti Muusikafond endises NSV Liidus ning hilisematel aastatel Edition Peters, Sikorski Verlag, G. Schirmer Inc., Antes Edition, Edition 49, Eres Edition jt.
Jaan Rääts Räätsa muusika on kontsertlik ja mänglev tänaseni ning žanrist sõltumata. Helilooja on öelnud: "Mulle ei meeldi ranged süsteemid. Mulle meeldib igasugust kõlamaterjali endasse imeda, filtreerida, vajalikul määral emotsionaalselt töödelda. Sel alusel fantaseerida..."
Jaan Rääts Räätsa mänguline stiil on leidnud eriti sobiva vormi kontserdižanris: ta on kirjutanud kontserte viiulile (1963, 1979, 1995) ja klaverile (1968, 1971, 1983, 1989, 1992 – neljale käele), aga ka kahele klaverile (1986), tšellole (1966, 1997), kitarrile (1992) ja erinevatele pillikooslustele – trompetile ja klaverile (1993), viiulile ja kitarrile (1998), kahele kitarrile (1999). Räätsa orkestritööde hulka kuulub ka kaks kontserti kammerorkestrile (1961, 1987) ja lühemaid orkestripalu, millest huvitavamad on "Intrata" (1997) ja "Viis eskiisi reekviemile" (1997).
Toomas Trass Lõpetanud 1992 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lepo Sumera heliloominguõpilasena. Heliloominguõpingutele lisaks õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Hugo Lepnurme juures orelit. Täiendanud ennast Jaan Räätsa juhendamisel ning osalenud oreli meistrikursustel Belgias ja Hispaanias.
Jaan Rääts Räätsa 1960. aastatel alguse saanud rütmikeskne helikeel mõjutas kogu eesti muusikat veel 1980. aastate lõpuski. Alustanud modernismi ja avangardsete kompositsioonitehnikate (taas)avastamise aegadel, tähistas tema mosaiikne, mänguline autoristiil juba ka postmodernistlikku mõtteviisi algust eesti muusikas.
Jaan Rääts Kuigi Jaan Räätsa esimese kolme sümfoonia (1957, 1958/1987, 1959) pulbitsev rütm ning nurgeline meloodika mõjusid omal ajal revolutsiooniliselt, selgus hiljem, et tema energiline stiil sobib üsna hästi kokku nõukogude elu- ja tööpaatosega. 1960. aastate lõpu ja 1970. aastate muusikas omandas “kaadritehnika” Räätsa muusikas palavikulisi, ekspressionistliku tundelaenguga vorme, näiteks "Sümfoonias nr 6" (1967) ja "Sümfoonias nr 7" (1972). Helimaterjal muutus mitmekesiseks: mosaiiksesse tekstuuri sugenes rohkesti põgusaid vihjeid, tsitaate ja motiive erinevatest muusikastiilidest, sealhulgas ka rahvamuusikast. 1980. aastate muusikas võttis maad aforistlikum, minimalismi mõjudega väljenduslaad.
Mihkel Kerem Kerem õppis 1987–1999 Tallinna Muusikakeskkoolis Mirjam Keremi viiuliklassis ja Mati Kuulbergi kompositsiooniklassis. 1999–2003 jätkas ta EMTAs Mirjam Keremi viiuliklassis ja Jaan Räätsa kompositsiooniklassis. 2002–2004 täiendas ta end Royal College of Musicus Londonis Levon Chilingiriani ja William Mivali juhendamise all ning sai 2006. aastal samast magistrikraadi.