Top 10 similar words or synonyms for kandlemängija

siima    0.781613

airike    0.771313

loore    0.759463

pärimusmuusik    0.759435

grimeerija    0.757236

riine    0.752010

schüts    0.749930

raadiohääl    0.749804

timmu    0.748352

eronen    0.747386

Top 30 analogous words or synonyms for kandlemängija

Article Example
Peko (eepos) Peko ja Nabra noorem poeg, kandlemängija, Essu väimees.
Elo Kalda Elo Kalda (sündinud 28. märtsil 1977 Sindis) on eesti kandlemängija.
Sander Karu Sander Karu (sündinud 7. märtsil 1959 Elvas) on eesti finants- ja juhtimisraamatute autor, koolitaja, rahvamuusik (kandlemängija).
Els Roode Els Roode (sündinud 23. juulil 1934 Tallinnas) on eesti kandlemängija ja muusikapedagoog.
Rahvakannel Rahvakandle mängimisel asub kandlemängija kandle suhtes akordkeelte või viisikeelte pool. Ühe käega mängitakse viisikeeli ja teise käega akorde.
Juhan Kaljaspoolik Kaljaspoolikute pere isa oli tuntud laulumees ja kandlemeister, ema aga tuntud kandlemängija. Ema õpetusel oli kannel esimene pill, mida Juhan mängima hakkas. 1921. aastal osteti Alliku mõisa parunilt Engelhardilt perele klaver ja mõisapreili õpetusel toimusid suvevaheajal klaveritunnid.
Anton Starkopf Juba 1920ndatel oli Starkopf loonud hulga range arhitektoonilise üldlahendusega reljeefi või figuuriga vääristatud mälestus- ja hauasambaid. Kunstnik pidas kalmistuskulptuuri väga tähtsaks valdkonnaks skulptori töös ja rõhutas seda oma õpilastelegi. Elu lõpukümnendil valmisid vanameistril mitmed graniidist hauakujud: "Viimane samm" Metsakalmistul, "Finiš" Riia Metsakalmistul, "Kandlemängija" Raadi kalmistul ning "Väsinu" ja "Saarepiiga" Hageri kalmistul.
Klapp (ansambel) Klapp on setu pärimusmuusikaansambel, mille moodustavad Seto Kuningriigi tunnustatud meistrid Toomas Valk (parim karmoškamängija 2010, 2008, 2006) karmoškal, Jalmar Vabarna (parim kasatski tantsija 2008, 2006) akustilisel kitarril ja Kristjan Priks (parim kandlemängija 2008) tamburiinidel ja Eesti torupillil. 2009. a. juulis avaldas ansambel Klapp albumi "Hopp!".
Sindi Sindis on sündinud ajakirjanik ja riigitegelane Julius Seljamaa, haridustegelane Juhan Albert Luur, poliitik ja advokaat Viktor Tarmas, vaimulik Harry Johann Nuudi, diplomaat Karl Tofer, poliitik Aleksander Tois, agronoom ja poliitik Kaarel Liidak, näitleja, laulja ja lavastaja Henn Aare, pedagoog ja tõlkija Lea Nurkse, kunstnik Andres Winter, arhitekt Roman Koolmar, metsateadlane Andres Mathiesen, agrotehnikateadlane Veli Palge, tõstja Aleksander Kask, kergejõustiklane Uno Palu, jalgpallur Juho Matsalu, graafik Gita Teearu, ehtekunstnik Jaan Pärn, näitleja Karin Peetri, arst Laine Loo, kandlemängija Elo Kalda, laulja Kairit Tuhkanen ning sõudjad Sten-Erik Anderson ja Allar Raja.
A. H. Tammsaare Pärast ülikooli elas Tammsaare Koitjärvel venna Jüri juures ning üritas rahvameditsiini abil end ravida. Tervis aga ei paranenud ning arstide soovitusi järgides sõitis ta 1912. aasta märtsis Kaukaasiasse. Pikemalt viibis ta Sotšis ja suvel elas Punasel Lagedal külas nimega Eesti Aiake Vaarmannide pere juures. Aegamisi hakkas tema tervis paranema ning ta hakkas kirjutama artikleid ja tegeles ka tõlkimisega. Samuti kirjutas ta miniatuure, millest tuntuimad on „Poiss ja liblikas“ ning „Kandlemängija“. Kaukaasia-reisist on inspireeritud ka 1917. aastal ilmunud jutustus „Varjundid“. Sügisel suundus Tammsaare Suhhumisse, kuhu ta jäi terveks talveks. 1913. aasta kevadel aga oli kirjaniku tervis sedavõrd paranenud, et ta asus koduteele. Kodumaale naasnuna läks ta esialgu jälle Koitjärvele elama. Seal tekkisid tal aga uued terviseprobleemid, nimelt avastati tal 1914. aastal tõsine maohaigus ning ta pidi minema operatsioonile. Tammsaare toob ühes oma intervjuus ühe meeldejäävama eluhetkena välja selle, et kirurg oli tookord operatsiooni õnnestumise tõenäosuseks pidanud vaid 2%. Pärast operatsiooni naasis Tammsaare Koitjärvele ning aitas venda talutöödel, selle kõrvalt aga tegeles ka tõlkimisega.