Top 10 similar words or synonyms for jalutud

lythraceae    0.887789

iguana    0.886663

vagellimused    0.885830

tüügassead    0.884874

tagamürgihambad    0.882822

vaiguta    0.882804

muhud    0.882287

kõrvekarvad    0.881691

viigimarjad    0.881681

astlalised    0.879567

Top 30 analogous words or synonyms for jalutud

Article Example
Latipihklane Täiskasvanud latipihklased on 4–5 mm pikkused punakaspruunid mardikad. Pea on veninud pikaks kärsaks, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsal on suur tähtsus – selle abil puuritakse nooremapoolsete, näiteks mändide tüvede koore sisse auk, kuhu munetakse munad. Vastsed on jalutud 9 mm pikkused valkjad tõugud, kes kaevandavad koore all käike ning nukkuvad tüve alaosas koore all ulatudes sügavale puitu.
Päriskärblased Toakärbes on väga suure viljakusega ja ühe emase järeltulijate arv ideaalsetel tingimustel võib ühel suvel olla 5 triljonit. Munade areng vältab vahel vaid 8 tundi, harva 3 päeva või kauem. Seejärel kooruvad munadest vaglad. Need on valget värvi, jalutud, värtnakujulised, eestpoolt kitseneva kehaga. Keha teravatipulises esiotsas paikneb suuava.
Tetrapoodid Tetrapoodid ("Tetrapoda") on selgroogsed loomad, kel on neli jalga või jalasarnast moodustist. Kahepaiksed, roomajad (kaasa arvatud jalutud maod, kes pärinevad tetrapoodidest), dinosaurused, linnud ja imetajad on kõik tetrapoodid. Kõige varajasemad tetrapoodid arenesid sagaruimsetest ("Sarcopterygii") kaladest, kes nii-öelda evolutsioneerusid Devoni ajastul õhkuhingavateks kahepaikseteks.
Kärsaklased Kärsaklased ("Curculionidae") on sugukond mardikaid, kelle pea on veninud pikaks kärsaks, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsal on suur tähtsus – selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel.
Tähnikpihklane Täiskasvanud tähnikpihklased on 5–8 mm pikkused punakaspruunid mardikad. Nende eluiga võib küündida 2 kuni 3 aastani. Pea on veninud pikaks kärsaks, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsal on suur tähtsus – selle abil puuritakse nooremapoolsete puude, näiteks mändide tüvede koore sisse auk, kuhu asetatakse 2–3 muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud, kes kaevandavad koore all käike ning nukkuvad tüve alaosas koore all ulatudes sügavale puitu.
Harilik toakärbes Emane toakärbes muneb kõdunevale aluspinnale munad – 100–120 tükki korraga. Harilikult valib ta aluspinnaks sõnniku. Munade areng vältab vahel vaid 8 tundi, harva 3 päeva või kauem. Seejärel kooruvad munadest vaglad. Need on valged, jalutud, värtnakujulised, eestpoolt kitseneva 13-lülilise kehaga. Vaklade keha teravatipulises esiosas paikneb suuava. Vagla ainsaks tegevuseks on söömine. Mõne päeva möödudes on vaglad valmis nukkuma ja otsivad selleks kuiva koha. Selleks ajaks on nad 8–12 mm pikad. Edasine areng toimub pruunikas, paksude seintega tünnikujulises kookonis.
Kirbulised Pärast paaritumist muneb emane kirp sõltuvalt liigist 20 - 500 muna. Selleks ei lahku ta peremehe kehalt, vaid poetab munad väikeste kogumikena tema elupaika. Emased võivad muneda mitu korda, kahe munemise vahel aga peavad nad jälle verd imema. 4 - 5 päeva pärast kooruvad usjad, jalutud, kuid siiski väga liikuvad vastsed. Neil on olemas ka nõrgalt arenenud haukamissuised. Vastsed vajavad arenguks niiskust, seetõttu kaevuvad nad enamasti peremehe elukoha pinnasesse. Vastsete toiduks on kõikvõimalikud orgaanilised jäänused, mõnikord on arengu lõpetamiseks hädavajalik valmiku väljaheidete (st. pooleldi seeditud vere) söömine. Täiskasvanud vastne teeb endale võrgendniidist kookoni ja nukkub selles. Nukujärgu kestus on tavaliselt 8 - 14 päeva, kuid võib ulatuda ka mitme kuuni. Ühe kirbupõlvkonna areng võtab aega mõnest nädalast ühe aastani. Koorunud valmikud otsivad endale omal käel peremehe ja ronivad tema kehale.