Top 10 similar words or synonyms for abuls

lisajõed    0.689887

nemunas    0.637327

vizla    0.626022

vecpalsa    0.615230

jõed    0.611316

äänisjärv    0.606527

turbaväljad    0.603637

veehoidlad    0.588310

kalarikkad    0.576834

jõeks    0.567096

Top 30 analogous words or synonyms for abuls

Article Example
Brenguļi Mõlema mõisasüdame juurde tekkisid asulad ("Vecbrenguļi" ja "Jaunbrenguļi"), mis olid eraldi külad veel aastal 1940. Aastal 1924 rajati Abulsi jõele hüdroelektrijaam. Nõukogude ajal sai Brenguļist külanõukogu ja kolhoosi «Abuls» keskasula.
Smiltene vald Vald asub Vidzeme kõrgustikul. Olulisemad jõed on Abuls ja selle lisajõgi Nigra, samuti ka Kamalda. Looduskaitse all on Skujase mänd, Drandise saar, Drandise tamm, Zilāpi kolmetüveline pärn, Lejas Zauskase lehis, Naužēni mänd, Alkāsi pärn, Kamaldiņa mänd ja Kalnamuiža mänd.
Trikāta ordulinnus Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa "Trikaten", poola "Trykat") asub Lätis, Beverīna piirkonnas (Beverīnas novads), Trikāta vallas (Trikātas pagasts) ja asulas, Abuli (läti "Abuls", saksa "Abbul") jõe paremal ehk põhjakaldal kõrgel kaldaneemikul, mis paikneb jõelooke ja Trikāta järve (Trikātas ezers) vahel. Linnus asus 17 km kaugusel Volmari ordulinnusest idas ja 17 km Riia peapiiskopkonna Smiltene piiskopilinnusest loodes.
Launkalne vald Vald asub suuremalt jaolt Vidzeme kõrgustikul. Suurim kõrgus on 240,8 meetrit (Slapjuma kalns, mis on ühtlasi ka Smiltene piirkonna kõrgeim koht). Vallas on 16 suuremat järve, neist kolm suurimat (53,9ha suurune Lizdole järv, 17,7ha suurune Niedrājs ja 16 ha suurune Spicieris) on ka Smiltene piirkonna suurimad järved. Suurim soo on 154 hektari suurune Krievi soo. Olulisemad jõed on Abuls, Vija jõgi, Rauza ja Palsa.
Blome vald Vald asub suuremalt jaolt Vidzeme kõrgustikul. Olulisemad jõed on Abuls ning selle lisajõed Lisa ja Nigra. Nigra jõe kallastel asub kaks liivakivipaljandit. Valda jäävad ka mitmed põlispuud, millest Riņģi tamme ümbermõõt on 8,6 meetrit. Looduskaitse all on veel Jaunsmiltene pärnad, Jaunsmiltene allee, Biksēja künnapuu, Aidase tamm, Blome sümboltamm, Dukuļi kuused, Viķeri tamm, Pelītese künnapuu, Brīkūži tamm, Kliecmeti künnapuu ja Garoziņa mänd.
Branti vald Vald asub Vidzeme kõrgustikul. Olulisemad jõed on Abuls ja selle lisajõed Mutulīte, Dranda ning Nigra. Branti valda jääb kaks järve - Branti ja Strante järved, samuti ka Prūši veskijärv. Looduskaitse all on Lejasstrantese pärn, Liezēri pärn, Ducmaņi tamm, Kalna Ducmaņi tamm, Vītoli künnapuu, Ragži jalakas, Roza pahaga kask, Bukani tamm, Branti tammed, Vecbemberi künnapuu, Brūkši tamm ja Veckalniņi künnapuu.
Brenguļi vald Valla suurimaks jõeks on selle loodepiiril voolav Koiva jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Abuls. Looduskaitse all on Bekuri saar, Jaunbrenguļi mõisa tamm, Ķeņģi tamm, Jaunbrenguļi mõisapargi lehis, Gaujmaļi tamm, Ruņģi kuusk, Lepeķi tamm, Skujiņase paju, Norveļi tamm, Norveļi Rootsi mänd, Burkšķi tamm, Brenguļi Čiekurži dendropark, Jaunvāle mõisa tamm, Plaukti pärn, Vecdzērvītese tamm, Spreņi Rootsi mänd, Vīksnise künnapuu, Amsiņi tamm ja Pūpoli tamm. Valla põhjaosa asub Ziemeļgauja kaitstaval maastikul.
Trikāta vald Valla suurimaks jõeks on selle loodepiiril voolav Koiva jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Abuls. Olulisemad jõed on veel Abulsi lisajõed Lisa ja Nigra. Suurim soo vallas on 850 hektari suurune Kačori soo, teised tähtsamad sood on veel 131 hektari suurune Dutka soo, 161 hektari suurune Mežitese raba ja 2149 hektari suurune Mārsnēni soo, mis asub vallas aga vaid osaliselt. Valda jääb ka Baltimaade suurim harilik vaher – Rūtiņase vaher, mille kõrgus on 24 meetrit ja ümbermõõt 6,04 meetrit. Looduskaitse all on veel Slāži mänd, Mūrnieki pärn ja Atpiļi ohvritamm. Vallas asub arvukalt nimetuid põlispuid nii Trikātas kui ka Strenči lähistel Koiva kaldal. Valla põhjaosa asub Ziemeļgauja kaitstaval maastikul.